SARS-i käsitlusjuhend

 

Kahtlase haigusjuhu käsitlemine

SARS-i kahtlus tekib, kui
1. haigel on üle 38 ºC palavik ja lisaks üks järgnevatest sümptomitest
- kuiv köha või
- hingamispuudulikkus
2. haige on
- olnud eelneva 10 päeva jooksul lähikontaktis tõenäolise SARS-haigega või
- viibinud eelneva 10 päeva jooksul reisil riskipiirkonnas.
- SARS-i kahtlusega haige eraldatakse teistest haigetest ja paigutatakse isoleerimisruumi.
- Haigele antakse hingamisteid kattev 95% filtreerimisvõimega kaitsemask (Ν95).
- Haigelt kogutakse üksikasjalik kliiniline anamnees, reisianamnees ja andmed kontaktsete kohta (kas kontaktsetel on viimase 10 päeva jooksul esinenud SARS-nakkuse haigusnähte).
- Tehakse kopsude röntgenipilt ja kliiniline vereanalüüs.
- Juhul kui kopsude röntgenipilt on patoloogiata, kuid esinevad muud respiratoorse viirusnakkuse tunnused
- määratakse haige kodusele ravirežiimile kuni 10 päevaks;
- jäetakse arstliku järelevalve alla kuni 10 päevaks;
- antakse isikliku hügieeni soovitused;
- soovitatakse kutsuda kohe arst juhul, kui terviseseisund halveneb ja ilmneb hingamise puudulikus.
- Juhul kui kopsude röntgenipildis on ühe- või mõlemapoolsed infiltraadid interstitsiaalse põletiku nähtudega, on tegemist tõenäolise haigusjuhuga.

SARS-i kahtlusega ambulatoorsete haigete käsitlemine

- Paljude haigete viibimisel ambulatoorse vastuvõtu ooteruumis teeb õde haigete esmase sorteerimise SARS-i järgmiste haigusnähtude alusel: kõrge palavik (üle 38 ºC), kuiv köha, hingamispuudulikkus.
- SARS-i nakatunud haiged isoleeritakse eraldi ruumi ja varustatakse individuaalsete (95% filtreerimisvõimega või kirurgiliste) kaitsemaskidega.
- Sorteerimist läbi viivad tervishoiutöötajad on varustatud kaitseriietuse, -peakatte,      -maski, -kinnaste, desinfitseeritavate jalatsite või ühekordselt kasutatavate jalatsikatete ning vajadusel kaitseprillide või näokaitsega.
- Külastajate ooteruum ja teised vastuvõturuumid ventileeritakse akende avamisega.
- Tööpäeva lõpul pestakse ja desinfitseeritakse oote- ja isoleerimisruumi pinnad ning võimalusel kiiritatakse UV-kiirgusallikaga.

 Kahtlase ja tõenäolise SARSi haige kontaktsete käsitlemine

- SARSihaige kontaktseks loetakse isik, kes on
a) lähedalt kokku puutunud tõenäolise SARSihaigega või
b) lähedalt kokku puutunud SARS-i kahtlusega haigega 10 päeva jooksul enne haigusnähtude avaldumist või
c) hooldanud tõenäolist SARSihaiget või
d) kokku puutunud tõenäolise SARSihaige hingamisteede sekreedi või koevedelikega.
- Tervishoiutöötaja kogub andmed (nimi, elukoht) SARSihaige kontaktsete kohta, mis edastatakse kohe tervisekaitsetalitusele.
- Kontaktsete nõustamine – tutvustatakse SARS-i haigusnähte, soovitatakse jälgida nende võimalikku ilmumist.
- Kõrge palaviku, kuiva köha või hingamispuudulikkuse ilmumisel soovitatakse
- kutsuda kohe arst (mitte minna ise arsti vastuvõtule),
- mitte minna tööle/õppetööle, teatada haigestumisest tööandjale,
- korraldada haigestunu hooldus ja ravi kodus eraldi toas kuni hospitaliseerimiseni,
- minimaalselt kontakteeruda muude pereliikmetega ja sõpradega,
- haiglasena mitte külastada inimeste kogunemiskohti ja kasutada ühiskondlikke transpordivahendeid.
- Kontaktne isik jääb aktiivse arstliku järelevalve alla (telefonikontakt, aktiivne visiit) 10 päevaks, kusjuures ta võib kaebuste puudumisel jätkata oma igapäevast tegevust.
- Jälgitav kontaktne isik mõõdab kaks korda päevas kehatemperatuuri ja teatab palaviku ilmumisest kohe arstile.

Tõenäolise haigusjuhu käsitlemine

- Tõenäolise SARSijuhuga on tegemist siis, kui SARS-i kahtlusega haigel tuvastatakse kopsude röntgenipildis kopsupõletikule iseloomulikud tunnused.
- Tõenäolise SARS-i nakatumise korral
- hospitaliseeritakse haige soovitatavalt  nakkushaigla/osakonna isoleeritud ruumi (vt SARS-i kahtlusega haige isoleerimine),
- rakendatakse SARS-i leviku ennetusmeetmed (vt SARS-i kahtlusega haige isoleerimine),
- võetakse laboratoorse uuringu proovid:
a) ninaneelu limaskestalt (vajalik rakkude olemasolu); materjal saata viroloogia laborisse;
b) vereproov külviks ja seroloogiliseks uuringuks (II vereproov/seerum võtta 3 nädalat hiljem);
c) vereproov kliiniliseks uuringuks (leukotsüüdid, trombotsüüdid, kreatiin-fosfokinaas, maksatalitluse näitajad, uurea, elektrolüüdid ja C-reaktiivne valk);
d) uriin;
e) bronhoalveolaar-lavaaž,
- haige seisundi muutumisel (uute nähtude lisandumisel) võetakse kordusproovid, jälgitakse iga päev verepilti.
- vastavalt kliinilisele näidustusele korratakse kopsude röntgenuuringut.
- Haiglast väljakirjutatud patsient jääb sama raviasutuse järelevalve alla 7 päevaks.
- Koduse järelravi ajal väldib patsient kontakte teiste inimestega.
- Patsient mõõdab kaks korda päevas kehatemperatuuri.
- Kui kahel järjestikusel korral on palavik üle 38 ºC, teatab haige sellest raviarstile.
- 7 päeva möödumisel otsustab raviarst, kas koduse isoleerimise jätkamine on vajalik või mitte.
- Koduse isoleerimise jätkamine võib olla vajalik
- immuunpuudulikkusega patsientidele,
- kuni kopsu röntgenileiu normaliseerumiseni,
- terviseseisundi täieliku normaliseerumiseni.
- Letaalse haigusjuhu korral võetakse lahangumaterjal mikrobioloogiliseks, viroloogiliseks, seroloogiliseks ja histoloogiliseks uuringuks.

SARS-i kahtlusega haige isoleerimine

1.  Haige isoleerimise ruum
SARS-i kahtlusega haige isoleeritakse
- negatiivse õhurõhuga, autonoomse ventilatsiooniga, lüüsiga  ja tihedalt sulguva uksega ruumi või
- eraldi lüüsiga ruumi oma tualettsõlmega või
- ühe inimese tualettruumiga palatisse.
Erandina võib isoleerida ühte ruumi (autonoomse ventilatsiooni ja oma tualettruumiga) mitu ühesuguste haigusnähtudega SARS-i kahtlusega haiget.
Autonoomse ventilatsiooniga ruumis on õhuvahetuse sagedus kuus kuni kaksteist korda tunnis ning väljajuhitav õhk ei või sattuda haigla üldventilatsioonisüsteemi.
Autonoomse ventilatsiooni puudumisel peab olema tagatud õhuvahetus akende avamisega.

2. Varustuse kasutamine isoleerimisruumis
Haige isoleerimisruumis kasutatakse põetamisel ja protseduuride tegemisel kordkasutamise vahendeid.
Korduvkasutamise vahendid desinfitseeritakse kooskõlas tootja poolt väljastatud juhendiga.

3.  Isoleerimisruumi desinfitseerimine
Haige isoleerimisruumi pindu desinfitseeritakse vähemalt neli korda päevas virutsiidse desinfitseeriva ainega kooskõlas tootja poolt väljastatud juhendiga.
UV-desinfektsiooni tuleb teha ka koridorides ja diagnostikakabinettides, kus haige viibis.
Isoleerimisruumi lõppdesinfektsioon pärast haige lahkumist seisneb
1) saastunud pindade pesemises pesemisvahendiga,
2) pindade desinfitseerimises viirusevastase ühendiga ja
3) ruumiõhu desinfitseerimises ultraviolettkiirguslambiga (UV).

4.  Haige transportimise vältimine
SARS-i kahtlusega haige põetus-, diagnostika- ja raviprotseduurid tuleb teha isoleerimisruumis ning maksimaalselt vältida haige transportimist läbi haigla üldkasutatavate ruumide.
Juhul kui haige transportimine läbi teiste ruumide on erandina vajalik, peab haige kandma nina ja suud katvat maski.

Tervishoiutöötaja isikliku ohutuse tagamine

Nakatumise vältimiseks ja haigustekitajate levitamise ennetamiseks täidab tervishoiutöötaja järgmisi isikliku ohutuse nõudeid patsiendiga suhtlemisel:
- peseb käsi vee ja seebiga või töötleb käsi desinfitseeriva lahusega (juhul kui pole orgaaniliste ühenditega saastumist) enne ja pärast igakordset kokkupuudet haigega ning pärast kinnaste eemaldamist
- kannab kindaid
- vahetab kindaid pärast igakordset kokkupuudet haige eritistega või saastunud esemetega/vahenditega
- vahetab kindaid enne ühe haige juurest teise juurde minekut
- kannab peakatet, kaitseriietust, veekindlat põlle ja desinfitseeritavaid jalatseid või ühekordselt kasutatavaid jalatsikatteid põetus- ja diagnostikaprotseduuride tegemisel, mille ajal võib kokku puutuda haige eritistega
- kannab kaitseprille ja maski või näokaitset selliste protseduuride tegemisel, kus on oht vere või koevedelike pritsmete sattumiseks silma, ninna või suhu
- piisknakkuse ohu korral kannab hingamisteid kaitsvat maski/respiraatorit
- omadusega kinni pidada vähemalt 0,3 μm suuruseid bioloogilisi agenseid
- filtreerimisefektiivsusega  vähemalt 95% (N95)
- õhuläbivusega vähemalt 50 l/min
Märkus. Kirurgiline mask on ette nähtud vältimaks potentsiaalsete haigustekitajate sattumist ümbritsevasse keskkonda maski kandva inimese hingamisteedest. Kirurgilise maski omadus kaitsta hingamisteid õhus olevate haigustekitajate eest on respiraatoritega võrreldes väiksem.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt peab iga tervishoiutöötaja, kes siseneb SARS-i kahtlusega haige isoleerimisruumi, kandma vähemalt 95% filtreerimisvõimega maski, kindaid, kaitseriietust, kaitsepõlle, kaitseprille/näokaitset ja desinfitseeritavaid jalatseid või ühekordselt kasutatavaid jalatsikatteid.
Nakkusohutuse tagamine SARS-i kahtlusega haige transportimisel
- SARS-i kahtlusega haige transportijad kannavad kaitseriietust, -maski, -peakatet, ja -jalatseid või ühekordselt kasutatavaid jalatsikatteid.
- SARS-i kahtlusega haige kannab kaitsemaski.
- Juhul kui hingamispuudulikkuse tõttu ei saa haige kasutada maski, tuleb paigutada tema näo ette kaitseekraan.
- Juhul kui haige köhib, tuleb rögaga saastunud mask vahetada. Saastunud mask paigutatakse mittelekkivasse kilekotti.
- Võimalusel avatakse transportimise ajal auto aknad nakkusohtliku aerosooli hulga vähendamiseks autosalongis.
- Pärast haige toimetamist tervishoiuasutusse
a) avatakse auto uksed ja aknad ning tuulutatakse salongi 3-4 minuti jooksul;      b) puhastatakse desinfektsioonilahusega saastunud pinnad;
c) saastunud linad, tekid jm vahendid paigutatakse tihedalt suletavasse kilekotti;
d) mittesaastunud linad, tekid jm vahendid klopitakse väljaspool autot hoolikalt läbi.
- Pärast transportimise ja puhastamise lõpetamist vahetavad transportijad individuaalsed kaitsevahendid.

Kliiniliste jäätmete käsitsemine

SARS-i kahtlusega haige põetamisel, diagnostiliste või raviprotseduuride tegemisel tekkinud jäätmed on suure nakkusohtlikkusega materjalid, mille käsitsemisel tuleb
- kanda kaitsekindaid, -riietust ja –jalatseid või jalatsikatteid;
- vältida torgete, lõigete saamist;
- koguda jäätmed purunemis- ja lekkimiskindlatesse jäätmekottidesse või -konteineritesse haige isoleerimise ruumis;
- märgistada need kooskõlas bioohutuse tagamise nõuetega;
- hävitada need kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.

 SARS-i kahtlusega haigest teavitamise kord

1. SARSi-i kahtluse tekkimisel teavitab raviarst kooskõlastatult raviasutuse juhtkonnaga kohe:
1.1 Tervisekaitseinspektsiooni kohalikku asutust tööajal (kell 9-17);
1.2 Päästeameti häirekeskust, tel 112.
2. Häirekeskuse dispetšer (korrapidaja, valvetöötaja) teavitab haigest:
2.1. lähimat aktiivravihaiglat, kuhu kiirabi plaanib haige hospitaliseerida;
2.2. kohalikku tervisekaitsetalitust selle asutuse tööajal (kella 9-17);
2.3. väljaspool kohaliku tervisekaitsetalituse tööaega edastab dispetšer teate Sanitaarkarantiinitalituse valvetelefonil 6484034 või otse kohaliku tervisekaitsetalituse osakonna juhatajale.
3. Töö ajal teate saanud kohalik tervisekaitsetalitus edastab teate Tervisekaitseinspektsioonile ühel järgmistest telefonidest:
06943503 - peadirektori asetäitja
06943502 - peadirektor
06943506 - epidemioloogia nõunik
4. Teave haige kohta edastatakse maavanemale maakonnas kehtestatud teatamisskeemi järgi.
5. Väljaspool tervisekaitsetalituste tööaega teate saanud Sanitaarkarantiinitalituse valve edastab teate kehtestatud teatamisskeemi järgi Tervisekaitseinspektsioonile ja maavanemale.
6. Tervisekaitseinspektsioon teavitab Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantslerit.
7. Arvestades haige terviseseisundit, tuleks SARS-i kahtlusega haige hospitaliseerida infektsioonhaiguste osakonda omavatesse aktiivravihaiglatesse või konsulteerida nende haiglate infektsionistidega:
7.1 Tartu Ülikooli Kliinikum: Tartumaa, Võrumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa ja Valgamaa haiged;
7.2 Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskus: Harjumaa (sh Tallinn), Järvamaa, Läänemaa ja Raplamaa haiged;
7.3 Kuressaare Haigla: Saaremaa ja Hiiumaa haiged;
7.4 Pärnu Haigla: Pärnumaa haiged;
7.5 Narva Haigla ja Jõhvi Lastehaigla: Ida- ja Lääne-Virumaa haiged.
8. Epidemioloogilist uuringut teostav tervisekaitsetalitus edastab Tervisekaitseinspektsioonile võimalikult kiiresti järgmised andmed haige, tema nakatumise asjaolude ja nakkuse leviku kohalike riskitegurite kohta: teate saamise kuupäev, kellaaeg
haige nimi, vanus
elu-(peatumis-)koht
haigestumise kuupäev, põhilised haigussümptomid
kust, millal ja millise transpordivahendiga haige Eestisse saabus
haige hospitaliseerimise koht, kuupäev, kellaaeg
haige surma korral surnukambri aadress
haigega suhelnud isikud
nakkuse leviku oht kohapeal
millist abi vajatakse
teabe edastaja nimi, kuupäev, kellaaeg

Soovitused tööandjale, kelle töötajad külastavad SARS-i riskipiirkondi

- Tööandja on teadlik Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt kehtestatud SARS-i riskipiirkondade loetelust (www.who.int/csr/sars/en/).
- Tööandjal on soovitatav mitte saata töötajaid lähetustele nendesse riskipiirkondadesse, mille suhtes on Maailma Terviseorganisatsioon kehtestanud reisipiirangud.
- Nimetatud soovitus ei laiene riskipiirkonna rahvusvahelistel lennuväljadel ette nähtud ümberistumistele teistele lennuliinidele.
- Tööandja teavitab töötajaid sellest, kas nende lähetusmaa on SARS-i riskipiirkond.
-  Tööandja teavitab riskipiirkonda suunduvaid töötajaid SARS-i põhilistest haigusnähtudest (üle 38 ºC palavik, kuiv köha, hingamispuudulikkus) ja soovitab neil kanda riskipiirkonnas viibimisel kaitsemaski, mitte külastada rahvarohkeid kohti ja kasutada ühistranspordivahendeid.
- Tervisehäirete puudumisel ei piira tööandja riskipiirkonnast saabunud töötaja tegevust ja töösuhteid.
- Tööandja soovitab riskipiirkonnast saabunud töötajatel:
- jälgida oma tervislikku seisundit SARS-i haigusnähtude võimaliku tekkimise suhtes 10 päeva jooksul pärast lähetuselt saabumist,
- teavitada tööandjat sellest, kas on puututud riskipiirkonnas kokku SARS-i kahtlase isikuga või tõenäolise haige kontaktsetega,
- SARS-i haigusnähtude ilmumisel pöörduda kohe arsti poole ning teavitada sellest tööandjat.

Teadmiseks reisijatele

Teadmiseks reisijatele, kes saabuvad Eestisse neist piirkondadest, kus on viimasel ajal esinenud haigestumist ägedasse respiratoorsesse sündroomi (SARS). Need piirkonnad on Hiinas Guangdong, Shanxi, Taivan ja Hongkong; Singapur; Toronto; Hanoi.
Juhul kui haigestute 10 päeva jooksul pärast reisilt saabumist ja teil on lisaks kõrgele palavikule (38 °C) köha ja/või hingamisraskused, tuleb vajalike juhiste saamiseks kiiresti ühendust võtta perearsti või lähima tervishoiuasutusega.
Kindlasti tuleb arsti teavitada oma reisist nakkusohtlikku piirkonda ja kontaktivõimalustest SARSi nakatunud inimestega.

Soovitused

- Tervisekaitseinspektsioon soovitab hoiduda riskipiirkondade (Kanada (Toronto), Hiina (Peking ja Guangdongi provints), Hongkong ja Shanxi provints, Taivan, Singapur (Singapore), Vietnam (Hanoi) külastamisest 1–2 kuu jooksul.
- Õigeaegse abi saamiseks tuleb välismaalt (eriti riskipiirkondadest) saabunutel eelnimetatud haigusnähtudega (kui need ilmnevad kuni 10 päeva pärast välismaal viibimist) pöörduda kiiresti perearsti poole ning teatada talle ka seda, milliseid riike on külastatud.

Koostanud Tervisekaitseinspektsioon
WHO materjalide põhjal

SOOVITUSED PEREARSTILE SARSi INFEKTSIOONIKONTROLLIKS

Üldtuntud ettevaatusabinõusid tuleb järgida alati, olenemata sellest, kas patsiendil kahtlustatakse mõnda nakkushaigust või mitte. Korralik kätehügieen ja vajadusel kaitsevahendite kasutamine on nakkuse leviku takistamisel hindamatu väärtusega.
- SARSi etioloogia ja nakkuse levikuteed väliskeskkonnas ei ole veel lõplikult selgunud. Seniste andmete põhjal peetakse tekitajateks korona- ja paramüksoviiruste esindajaid. Mõlemad viirused levivad lähikontaktil kas piisk- või kontaktnakkuse teel.
- Kui enne koduvisiidile minekut võib patsiendilt saadud epidemioloogilise teabe ja kaebuste põhjal oletada, et patsient võib olla SARSi kahtlusega, siis perearstil võiks olla enda kaitseks nakkuse eest kaasas kindad, kaitsekittel ja  respiraator.  
- Respiraatoreid on võimalik osta firmast MEDITRADE (Tallinnas Männiku tee 123) või tellida samast telefoni 672 8118 teel. Respiraator FFP-2 on piisava kaitsevõimega näiteks tuberkuloositekitajate inhalatsiooni eest, selle hind on umbes 35 krooni. Ühes pakendis on 10 respiraatorit.
Parima kaitsevõimega on respiraator FFP-3, mis maksab umbes 70 krooni tükk. Neid võiks soovitada inimestele, kes edasilükkamatutel põhjustel on sunnitud sõitma Torontosse või Kagu-Aasia riikidesse, kus täheldatakse nakkuse lokaalset ülekannet.
Kui patsiendi seisund võimaldab, siis tuleb talle ette panna kirurgiline mask ja alles seejärel alustada anamneesi võtmist. Samuti tuleb toimida, kui patsient tuleb ambulatoorsele vastuvõtule
Kui patsient ei suuda maskiga hingata, siis tuleb maskiga varustada samas ruumis viibivad isikud.
Tuleb hinnata olukorda, kuidas (väljakutsega Päästeametile) ja millal on võimalik patsient saata (ikka mask ees) kopsuröntgenisse ja proove andma (vastuvõtu lõpul). Vajadusel konsulteerida infektsionistiga.
- Otstarbekas on nakkuskahtlane juht suunata lähimasse nakkusosakonda kas
1. Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskusesse – Harjumaa (sh Tallinn), Järvamaa, Läänemaa ja Raplamaa haiged,
2. Tartu Ülikooli Kliinikumi  - Tartumaa, Võrumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa ja Valgamaa haiged,
3. Kuressaare Haiglasse – Saaremaa ja Hiiumaa haiged;
4. Pärnu Haiglasse – Pärnumaa haiged,
5. Narva Haiglasse , Puru Haiglasse ja Jõhvi Lastehaiglasse – Ida- ja Lääne-Virumaa haiged.
- Kui rindkereröntgen ja analüüsid ei viita kopsupõletikule ja patsiendil ei ole olulisi hingamisraskusi, siis suunatakse patsient tagasi ambulatorsele ravile (soovitavalt pärast infektsionisti konsultatsiooni)
- Kontaktnakkuse leviku ennetamiseks on olulised sage kätepesu ja pindade puhastamine. Korona- ja paramüksoviirused püsivad pindadel eluvõimelistena kuni 3 tundi ja nende kahjutustamiseks piisab puhastamisest vee ja seebiga (või tavaliste keskkonnadesinfektantidega). Oluline on ruumi õhutamine.
- Pesu, toidunõude ja jäätmete käitlemisel erinõudeid ei ole.
- Proovid kliinilisse laborisse saatmiseks võetakse ja transporditakse tavalises korras.
- Kontaktsed tuleb jätta 10 päevaks arstliku järelevalve alla. Kaebuste puudumisel võivad nad jätkata tavategevust, kuid 2 korda päevas peavad nad mõõtma kehatemperatuuri.
- SARS ei ole eriti ohtlik nakkushaigus, kuid erakordselt oluline on selle ülemaailmse leviku tõkestamine ning lokaalsete puhangute võimalikult kiire kontrolli alla saamine. SARSi kahtlusega haigest on vaja kohe teavitada Tervisekaitseinspektsiooni (TKI) kohalikku asutust (ja haige transpordivajaduse korral Päästeametit).
- TKI koduleheküljel on juhised, mida TKI on saatnud haiglatele. Samas on ka soovitused tööandjale ja reisijatele.
Infotelefon meedikutele SARSi küsimustes töötab numbril 694 36 32.

Inna Sarv
Sotsiaalminsteeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist

Ravijuhend on avaldatud Lege Artise numbris 4(18)/aprill 2003.